Märtsikuus toimunud

27.märtsil toimus Kaptenite Klubi juhatuse koosolek, kus tehti kokkuvõtteid kaptenite kruiisist, arutati EKK veebilehekülje sisu ja mais toimuvat EKK visiiti Soome kolleegide juurde.

27. märtsil oli Õlletornis Klubiõhtu, kus ühe teemana olid laevakütused ja vajadus laevu lähiaastatel ümber ehitada.

Lisainfona lugemist, mida jagas üldsusega Siim Kallas

Wärtsilä and Alfa Laval See Jump in Orders for Emissions Scrubbers
Hitting 2015 sulphur targets could increase harmful carbon emissions and cause loss of 2,000 jobs

Klubiõhtul räägitust 02.13

27.veebruaril toimus Õlletornis Kaptenite Klubi õhtu, kus arutati aktuaalseid probleeme nii merenduses kui maal. Räägiti ka Soome kaptenite kutsest külastada 24.mail väljaõppekeskust Lohjal. Lepiti kokku, et oma osavõtust teatatakse 15.aprilliks.

Kolmapäevane klubiõhtu 27. veebruaril

27. veebruaril kell 1800 toimub taas Eesti Kaptenite Klubi õhtu Õlletornis.

Kaptenite põud ei tähenda nii palju meremajanduse põuda kui merekultuuri põuda

Meremees ja teadlane Agu Vissel kirjutas kunagi ajakirjale Vikerkaar artikli, mis ajendatud Mereleksikoni lappamisest, aga sealjuures tunneb muret, miks meil on nii vähe kapteneid, kes kirjutavad.

Ja muretseb merekultuuri hääbumise ja edasikandumise katkemise pärast. Artikkel on ilmselt kirjutatud aastal 1996, aga nii mõnedki tõstatatud teemad on päevakorral praegugi. Niipalju head ikka on, et viimase 15 aasta jooksul on kirjutavaid kapteneid ikka juurde tulnud ja mitmed kaptenitest kirjutavad raamatud täidavad raamatupoode.

Agu Visseli kirjutis on küll veidi laialivalguv ja püüab ühe looga liiga palju ära rääkida, aga häid mõtteteri jagub.

Roland Leit, Max Krasna ja Karl-Osvalt Leemet. Foto: Meie Maa

Agu Vissel: "Merekultuuri kristalliseerumise tsentrid on kaptenid. Meil on juhtunud paraku nii, et eestisoost kapteneid on vähe. Aasta kakskümmend tagasi lasksid Tallinna kaks merekooli välja aastas vähemalt paarkümmend eestlast-laevajuhti, teist niipalju said diplomi vene gruppides. Kõik lõpetajad olid juba KGB valvsa silma alt läbi käinud ja said enamuses viisad. Kapteniikka jõudes, neljakümne-aastaselt on enamus eesti laevajuhte merelt kadunud. Kaadrirotatsioon töötas kuidagi niimoodi, et suurt merd proovinud eesti poisid läksid varsti rannasõitu, kolhoosi, mõne väikese sadama kapteniks või taksojuhtideks ja sellistel kohtadel suure mere kaptenile vajalikku staazi ei teeni. Siin polnud otseseks tõkkeks julgeolek, mehed võtsid vene naisi, astusid parteisse ja elasid nõukogude süsteemis kenasti nagu meie kõik, aga merekarjääri vahetasid üksteise järel paljud millegi maisema vastu. Leian, et põhjuseks on meie inimesed, nad ei sobi hästi meremeestega, meremeestel on mõnikord raha, mida tunnistatakse, neil on omad isevärki kogemused, mida imestatakse, aga tegelikult omaks neid ei võeta.  

Kaptenite põud ei tähenda nii palju meremajanduse põuda kui merekultuuri põuda. Majandusjuhiks saab sobitada mitmesuguste juriidiliste nippidega abil ka välismaalase. Majandusmehhanism paneb asja paika. Kirjanikuks mingi bürokraatia-uperpalli või muu osava võttega kedagi paika ei pane. Kõige hinnatavamad marinistid ja merekunsti inspireerijad on aga kaptenid."

Tervet artiklit loe siit: Mõtteid Mereleksikoni ilmumise puhul

Määruses mitmed muudatused

1. septembrist jõustusid Vabariigi Valitsuse 30.10.2003. a määruse nr 273 muudatused.

Uus määrus tervenisti siin:

Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord, väljastatavate dokumentide vormid ning meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja teiste laevapere liikmetele väljastatavate tunnistuste tunnustamise kord

Teatavast tuleb kinnituslehe pikendamiseks esitada erialase täiendusõppekursuse lõpetamise kehtiv tunnistus. Nüüd on olemas lisavõimalused - kui viimasest erialasest täiendusõppekursuse lõpetamisest on  möödas vähem kui 5 aastat, siis isik, kes on viimase 5 aasta jooksul vähemalt 12 kuud täitnud diplomile ja kinnituslehele märgitud vastutustasandile vastavaid teenistusülesandeid, võib esitada sellekohase meresõidupraktika tõendi või sooritada teadmiste ja oskuste tõestamise eksami mereõppeasutuses.

Lisaks lähtuvalt STCW konventsioonist toimub meresõidupraktika arvestamine järgmiselt:

- meresõidupraktika – laevapere liikme teenistus laeva pardal;

- reisidevahelist kaldaloleku puhkuse perioodi ei arvestata meresõidupraktika hulka.

 
Muudatuste kohaselt peavad kaptenid, tüürimehed ja laevamehaanikud esitama diplomi kinnituslehe vormistamiseks kehtiva tunnistuse päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse lõpetamise kohta.

Lisad:

Meresõidupraktika tõend

Tervisekontrolli arstid

Sadama külastuste arvestus lootsitasõidu loa taotlemiseks

Info pädevuse nõuetest kutseeksami sooritamisel

____________________________________________________________________

kapten – laeva ainuisikuline üldjuht, kelle seaduslikud korraldused on kohustuslikud täitmiseks kõigile laeval viibivatele isikutele

Kes on kapten?

Kapten on vastavat tunnistust omav laevajuht, kes omab õigust täita laevas kapteni töö­ülesandeid ja kohustusi. Kapten on laeva ainuisikuline juht, kes vastutab kõige eest, kapten on laevaomaniku esindaja laevas. Kaptenit ei vabasta vastutusest ka see, kui laevas on loots – lootsil on nõuandev roll. Kapteni kohustusi ja õigusi kirjeldab kõige paremini lause “Kapten laevas – Jumal taevas”.  

Pilt: Krusensterni kapten binokliga Tallinna vaadet kiikamas

Kaptenid juhivad nii sise- kui ka välisvetes sõitvaid kauba-, reisi-, puksiir-, ekskursiooni- ja teisi laevu. Nad puutuvad oma igapäevatöös kokku erinevate riikide, reisijate ja kaupadega.

Laevakapten juhib laeva – tema ülesanne on töö korraldamine laeval, ta juhib kogu laeva meeskonda ja allüksuste teeninduspersonali. Laevakapten peab jälgima ilmastikku, selle muutumist ning langetama vastavalt sellele laeva juhtimise ja ohutusega (nii meeskonna, reisijate, laeva kui keskkonnaohutusega) seotud otsuseid.

Ta määrab laeva kursi ja kiiruse, manööverdab, et vältida ohte, jälgib pidevalt laeva positsioone kaartide ja navigatsiooniseadmete abil. Ta suunab ja kontrollib meeskonnaliikmeid, kes hoiavad laeva õigel kursil, tagab mootorite töötamise, omab ülevaadet laeva marsruutide kohta ja suhtleb teiste laevade kaptenitega.

Laevakapten hoolitseb, et laeval täidetaks ohutusnõudeid. Tal on ülevaade laeva lastist ja reisijatest, lossimis- ja lastimistöödest ning ta jälgib, et laeva reostustase ei ulatuks üle kehtivate normide.

Kipper on väiksema kui 200 kogumahutavusega laeva juhtimise õigust omav laevajuht. Erinevad selle töö tegemiseks vajalikud kutsetunnistused vastavalt laeva suurusele.

Kapteni ja tüürimeeste töö kirjeldus Rajaleidjas.

Kapten Vikipeedias

Kapten Wikipedia's

Ilmus raamat Eesti kaptenitest

Kapten laevas – jumal taevas. See ütlemine kirjeldab täpselt üht seisust, milleni jõutakse ametiredelil vastava hariduse, regulaarse täiendõppe ja pikaaegse merepraktikaga. Kapten on laeva ainujuht, kelle sõna on seadus ja kes lahkub laevalt viimasena. Ta kannab meeskonna, laeva ja lasti eest vastutust nii seaduse kui jumala ees. Merel ja välissadamates on kapten oma ametiala piires riigi ning laeva ja laadungiomaniku seaduslik esindaja.

Poelettidel sattus kätte raamat, kust leidsime palju tuttavaid meremehi.

Lugeja saab teada paljude kaptenite elukäigust, nagu Jaan Koidust, Tiit Jõgist, Tarmo Kõutsist (viitseadmiral), Tiit Leisist, Raul Metsheinast, Henn Noorest, Ilmar Noorest, Kaarli Noorest, Aivo Pitkast, Ain Pulgast, Raido Raamatust, Andrus Saadust, Uno Toomist, Lembit Uustulndist, Peeter Veegenist, Jüri Õunast jt.

Raamatus “Eesti kaptenid” on lühielulood kahes keeles. Siin on mehed isiklikud suhted merede ja laevadega pannud kirja oma äranägemisel.

Raamat on praegu poelettidel müügis, nt Rahva Raamatus.

Loe ka teistest sel aastal ilmunud raamatutest.