Wednesday, November 30, 2011

Kaptenite põud ei tähenda nii palju meremajanduse põuda kui merekultuuri põuda

Meremees ja teadlane Agu Vissel kirjutas kunagi ajakirjale Vikerkaar artikli, mis ajendatud Mereleksikoni lappamisest, aga sealjuures tunneb muret, miks meil on nii vähe kapteneid, kes kirjutavad.

Ja muretseb merekultuuri hääbumise ja edasikandumise katkemise pärast. Artikkel on ilmselt kirjutatud aastal 1996, aga nii mõnedki tõstatatud teemad on päevakorral praegugi. Niipalju head ikka on, et viimase 15 aasta jooksul on kirjutavaid kapteneid ikka juurde tulnud ja mitmed kaptenitest kirjutavad raamatud täidavad raamatupoode.

Agu Visseli kirjutis on küll veidi laialivalguv ja püüab ühe looga liiga palju ära rääkida, aga häid mõtteteri jagub.

Roland Leit, Max Krasna ja Karl-Osvalt Leemet. Foto: Meie Maa
Agu Vissel: "Merekultuuri kristalliseerumise tsentrid on kaptenid. Meil on juhtunud paraku nii, et eestisoost kapteneid on vähe. Aasta kakskümmend tagasi lasksid Tallinna kaks merekooli välja aastas vähemalt paarkümmend eestlast-laevajuhti, teist niipalju said diplomi vene gruppides. Kõik lõpetajad olid juba KGB valvsa silma alt läbi käinud ja said enamuses viisad. Kapteniikka jõudes, neljakümne-aastaselt on enamus eesti laevajuhte merelt kadunud. Kaadrirotatsioon töötas kuidagi niimoodi, et suurt merd proovinud eesti poisid läksid varsti rannasõitu, kolhoosi, mõne väikese sadama kapteniks või taksojuhtideks ja sellistel kohtadel suure mere kaptenile vajalikku staazi ei teeni. Siin polnud otseseks tõkkeks julgeolek, mehed võtsid vene naisi, astusid parteisse ja elasid nõukogude süsteemis kenasti nagu meie kõik, aga merekarjääri vahetasid üksteise järel paljud millegi maisema vastu. Leian, et põhjuseks on meie inimesed, nad ei sobi hästi meremeestega, meremeestel on mõnikord raha, mida tunnistatakse, neil on omad isevärki kogemused, mida imestatakse, aga tegelikult omaks neid ei võeta.  
Kaptenite põud ei tähenda nii palju meremajanduse põuda kui merekultuuri põuda. Majandusjuhiks saab sobitada mitmesuguste juriidiliste nippidega abil ka välismaalase. Majandusmehhanism paneb asja paika. Kirjanikuks mingi bürokraatia-uperpalli või muu osava võttega kedagi paika ei pane. Kõige hinnatavamad marinistid ja merekunsti inspireerijad on aga kaptenid."

Tervet artiklit loe siit: Mõtteid Mereleksikoni ilmumise puhul